17. ja 18. juulil tegutsesime Vastseliina linnuse seltskonnaga Jaani kiriku peaukse kõrval telgis. Koht oli küll ühtepidi sobiv, kuid samas jäi rahva käiguteedest natuke kõrvale. Kes aga kohale jõudis, nägi ehtsat raudrüüd ning mehed said proovida "hispaania saabast" ja naised sepistatud "voorusevööd", millel isegi ehtne lukk ees oli. Vahetult hansapäevadeks said mul valmis ka osal seltskonnal seljas olnud linased rõivad. Linase särgi sai ka minu fantastiline kevadine praktikajuhendaja Silver (esimesel fotol), kes Postimuuseumis töötuba juhendas. Maarja sai disainitud langenud naisterahvaks, kes sarnanes hämmastavalt Esmeraldale. Kuna patt ei jää kunagi palgata, siis tegime kahe päeva jooksul kolm protsessiooni Raeplatsile, kuhu siis timukas Adu vedas köie otsa seotud Maarjat, kes möödujatele oma süütust kuulutas. Mõnele on ikka aastaid näiteringi kasuks ka tulnud. Toomas frantsiskaani mungana manitses ettejuhtuvaid neidusid ning Adu ja trummiga teed tegeva Ivari suuvärgi kirjeldamiseks jääb sõnadest ka puudu. Meie Kajaga olime lihtsalt ilusad ja ausad emandad. Atlantise juures olevate muinaseestlastega kippus lausa löömaks minema, sest neile oli nii sakste kui munga nägemine nagu punane rätik härjale. Ah jaa, laupäeval näidati meid Kajaga põgusalt ka TV3 uudistes.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar