Aastakene läks mööda ning talve jooksul valmisid mõned uued kostüümid. Siiski avastasin oma ehmatuseks, et Mariel oli vahepealse aastaga oma kleidist peaaegu välja kasvanud ning oleks vajanud ka uut. Aeg oli ka Tartust kaugematel üritustel ringi vaadata. Kuna Vastseliina linnus kuulus keskajal Tartu piiskopile ning Viljandi Liivi Ordule ja need kaks suurt jõudu vaenujalal olid, siis otsustasime Kaja ja Marieliga Viljandi hansapäevadele spioneerima minna, kus meid kui kõige uhkemaid emandaid otse rongkäigu etteotsa linnapead eskortima saadeti. Vaatamata kõlavale nimele ei olnud Viljandi hansapäevadel keskajaga suurt midagi pistmist, pigem oli see niisama rahvapidu ning otsustasime lähemateks aastateks selle ürituse oma tegevuskavast maha kriipsutada. Siiski Kaevumäe trummi- ja tuleetendus oli päris kuulatav-vaadatav. Ja kohaliku muuseumirahva kostüümid olid samuti vaatamist väärt.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar