Koroonahirm sundis selle suve kõiki hansapäevi ära jääma ning ainuke võimalus kostüüm selga saada oli Tallinna Keskaja päevadel, mis tavapärase nelja päeva asemel kestsid ainult kaks päeva. Panin selga oma kõige uuema, 14. sajandi jõuka emanda kostüümi, mida ma varem kandnud ei olnud. Olen juba mitu aastat endale lubanud, et ei tee ühtegi kleiti juurde, aga pidin ju kapis seisnud kanga ära kasutama. No tegelikult on mul neid kangaid muidugi veel... Kuigi üritus oli suht väikesemahuline, siis rongkäik Raeplatsile oli õnneks päris muljetavaldav ning tore on, et järjest enam saab näha huvitavaid kostüüme. Käisime armsas Olde Hansas klaretti joomas ning tutvustasime noorrahvale vanalinna ja Toompea peidetud nurgakesi. Laat oli endistega võrreldes suhteliselt väike ja ostjaid hõredalt, aga turgutasin kohalikku majandust ühe keskaegse hõbesõrmuse ostuga. Nüüd jääb veel alles ainult neli rõngastamata sõrme, kuigi igapäevaselt kannan ma ainult neist kahte.
