Kuna ma olen olude sunnil nii kaua väljaspool keskaega elanud, siis tekkis võimalus kasvõi kordki aastas kostüüm selga panna. Kuna septembris mingeid vastavaid üritusi enam ei ole, siis ainuke võimalus oli käia ära Rakvere linnuses, kus peeti mihklilaata. Ka Kajale oli see sobiv võimalus müüa oma klaaskellasid ja vitraažtehnikas vidinaid sobivate linnusemüüride vahel. Meiega liitusid veel fantastilist rohkem kui 20-kraadist ja tuulevaikset ilma nautima mitmed kostüümikandmist mittepelgavad hõimlased.
Kuigi välja oli hõigatud keskaja laat, siis oli juba ette teada, et keskajaga pole seal vähimatki pistmist - müüjatelt ei nõutud mingit väljanägemist ning müügilolevad kaubad olid samuti sellised nagu nad olid. Kui enne laada algust mängis vähemalt keskaegne muusika, siis korraga hõikas üks kostüümis asjapulk teisele, et "pane nüüd see nutune inin kinni ja lase laadamuusikat", mispeale mürtsus müüride vahel päeva lõpuni süldimuusika. Esines ka vastav bänd ja tantsisid triibulistes meremehesärkides nabatantsijad ning meil oli hea meel, et olime oma laua üles sättinud neist võimalikult kaugele, sest mürareostus oli ikka võimas. Ega me ei lasknud ennast sellest kammajaast häirida ning tuustisime vahetustega mööda linnust ringi ja tundsime ennast tõesti hästi. Olen seal ringi hulkunud nii iseseisvalt, kuid ka saanud giidituuri ja ühe tuuri saime kunagi Kajaga isegi personaalse. Aga kostüümides olime me seal esmakordselt ning see tegi külastuse palju põnevamaks. Kuna olen seal käinud iga 2-3-4 aasta tagant (viimati 2013), siis on tore vaadata, et raha ikka liigub ning järjest enam on siginenud midagi põnevat nii vaatamiseks kui katsumiseks ning linnuse vahtkonnapoisid on täitsa stiilsed. Aga närvikava on neil siiski nõrk. Nimelt piilusime parasjagu Kajaga suletud kuulsa litsimaja uksepragude vahelt sisse, kui avastasime sealt ühe vargsi oma mobiili käppima tulnud valvuripoisi, kes meid ootamatult nähes natuke kohmetus. Pakkusime talle küll tasuta oma teenuseid, aga see ehmatas noormehe veel rohkem ära, nii et ta muutus peaaegu et kõnevõimetuks. Nii et arenguruumi neil veel on - kui oled ametilt 17. sajandi vahtkonnapoiss, siis tuleb ka üdini rolli sulanduda. Siiamaani võib aga täiuslikku rollimängu ainult Olde Hansas näha.
