Oskasin müstilisel kombel selle 2 aastat tagasi kirjutatud postituse eksportida siia, valesse kohta. Kuigi Vastseliina linnuse külastuskeskus on vahepeal ümber nimetatud Neuhauseni peamajaks ning üht-teist on sinna ka juurde tulnud, ei hakka ma ülejäänud postitust muutma ja las jääda ta selliseks nagu juunis 2011 selle kirjutasin.
Vastseliina linnuse juures asuv Piiri kõrtsi külastuskeskus-muuseum hakkab tasapisi ilmet võtma ning minu turismikorralduse praktika seal lõppema. Tegin kõrtsihoones ja varemete vahel oma elu esimesed kaks 1,5-tunnist ekskursiooni, esimese neist koguni Tartu õpetajate ainesektsioonide esimeestele, kellede seas oli ka 2 väga head tuttavat, kusjuures üks neist mind ära ei tundnudki. Tuli välja, et näidata ja rääkida on nii palju, et jäin mõlemal korral ajahätta. Vahakujud ja mannekeenid on enam-vähem paika pandud. Vahakujude autoriteks on ääretult sümpaatsed Ene ja Andres Mänd. Külastuskeskuse infolaua kõrval seisab minu rõivastuses linnuse valvur. Kõrtsiruumis istub minu õmmeldud kleidis salapärane posija. Paruni toas seisab Vastseliina mõisnik (ka Raadi lossi omanik) Guido von Liphart ning laua taga istub tema sõber Fr. R. Kreutzwald, kes Vastseliina mõisas koolerahaigeid ravimas käis. (Nende rõivad pole minu õmmeldud.) Ülejäänud mannekeenid on jällegi minu poolt õmmeldud rõivastes, aga kuna nad on veel lõplikult paika tõstmata, siis pilte ma veel üles ei pane. (No mõnda siiski näitan.) Ja bussitäis rahvast (40 inimest) saab rõivastuda samuti minu poolt õmmeldud linastesse rõivastesse - käsitöölised, nende emandad, mungad ja nunnad. Sinises kleidis linnuse emand Kaja peab varemete vahel lõunapausi.
Lisa: Alates 2014. a pole ma enam linnuse ja muuseumimaja tegemistega kursis. Minu käest on mitmeid kordi küsitud praeguste mannekeenide kostüümide kohta - mõned olevat veidralt ja silmnähtavalt valesti kombineeritud rõivastes. Mina neid näinud ei ole ja vastata ei oska, aga ilmselt on üritatud neid "huvitavamaks" kujundada.