Paide Ajakeskus Wittenstein avamine/ Timecenter Wittenstein

26. septembril 2010 käisime Vastseliina linnuse rahvaga Paide vallitorni avamispidustustel "Aegade tuuled". Kuigi selle aasta teemaks oli muinasaeg ning me Kajaga oleks hea meelega pannud selga oma muinasaegsed rõivad, polnud Ivaril vastavat komplekti ning me olime temaga solidaarsed ning nägime kõik paar sajandit nooremad välja. Kahjuks ei sattunud me festivalile esimesel päikesepaistelisel päeval, vaid pidime leppima teise päeva pilvise ja jahedama ilmaga. Meie kõigi täisvillased rõivad sobivad õnneks ka jaheda septembriilmaga ning ma ise sain vahetult enne minekut valmis voodriga sooja sametise keebi. Rahvast liikus ringi suhteliselt vähe - ilmselt hirmutas festivali kõrge piletihind. Meie aga marssisime täitsa  kogemata sellise koha pealt sisse, kus piletimüüki polnudki. Mingi turvamees küll seisis (pärast juba sees tulime selle peale), aga ta vist ei julgenud nii tähtsaid tegelasi kinni pidada. Vallitorn ehmatas oma mõningate valgete plastmassuste, puiduimitatsiooniga kaetud treppide jms, kuid oli ka väga häid lahendusi. Hiljem kodus saime teada, et torn polnudki veel päris valmis ning üldse liikus info selle kõige kohta väga halvasti. Mannekeenide rõivad (eriti muinasaegsed - minu lemmikud) olid viimase peal, kuigi vahtisin kõike üsna noriva pilguga. Lõpetasime päeva Oorti regirocki kontserdiga.

Minu lepingulised tööd

Vastseliina Vallavalitsus tellis (tähtaeg 31.12.2010) minult SA Vastseliina Piiskopilinnus jaoks 40 linast lihtrahva kostüümi. Kostüümid on õmmeldud 13.-14. sajandi lõigete järgi ning peaksid sarnanema tol ajal kantavatele. Kuigi keskajal erksavärvilist linast riiet ei toodetud (linane ei taha taimset värvi peale võtta) ning lihtrahva poolt kantavad rõivad olid pastelsetes toonides, püüan ma siiski mitmekesisuse huvides naiste kostüümid õmmelda võimalikult erinevates värvides. Enamus töödest on mul küll üles pildistatud riidepuudel, kuid rahva seljas veel mitte, seega ei hakka neid pilte lisama. Valminud rõivastust on kantud juba nii Tartu hansapäevadel, Vastseliina vana-aja päeval kui Gotlandi keskaja päevadel.

Vastseliina Vana-aja päev 2010/ Vastseliina Bishops Castle

24. juulil 2010 toimus 30-kraadises kuumaleitsakus 8. Vastseliina Vana-aja päev. Kleiti selga ajades selgus, et Marieli jaoks oli see aastaga kitsaks ja lühikeseks muutunud ning lihtsamat varuvarianti keeldus ta pirtsakalt üldse proovimast. Nõnda oli ta esimest korda hoopis ilma kostüümita. Nii jäi ta kleit Eliisele, kes omakorda enda omast välja kasvanud oli. Ene leppis järjekordselt lihtrahva kehakattega. Kostüümikonkursi pärliks oli hull munk Toomas, kes vapustava maailmalõpu teksti peast ette kandis. Mina etendasin Riia linna uhket emandat, kes on oma kaunite noorte tütardega teel Pihkvasse, et need Vene vürstidele naiseks anda. Elevust tekitasid rahva hulgast välja tormavad maanteeröövlid, kes Eliise turjale heitsid ja ära röövisid. Maarja oli muidugi jälle timuka lohistada. Vastseliina noorte näitering on aastate jooksul julged noored (Toomas, Eliise, Maarja, Saare, üks maanteeröövlitest) välja koolitanud. Pärast õhtukontserti, kui linnus kümnetes lõketes ja küünaldes helendama lõi, jalutasime veel tükk aega inimtühjade varemete vahel ning läksime lõpuks Kaja ja Enega linnuse muuseumisse ööbima.

Tartu Hansapäevad 2010/ Tartu Hanseatic Days 2010

17. ja 18. juulil tegutsesime Vastseliina linnuse seltskonnaga Jaani kiriku peaukse kõrval telgis. Koht oli küll ühtepidi sobiv, kuid samas jäi rahva käiguteedest natuke kõrvale. Kes aga kohale jõudis, nägi ehtsat raudrüüd ning mehed said proovida "hispaania saabast" ja naised sepistatud "voorusevööd", millel isegi ehtne lukk ees oli. Vahetult hansapäevadeks said mul valmis ka osal seltskonnal seljas olnud linased rõivad. Linase särgi sai ka minu fantastiline kevadine praktikajuhendaja Silver (esimesel fotol), kes Postimuuseumis töötuba juhendas. Maarja sai disainitud langenud naisterahvaks, kes sarnanes hämmastavalt Esmeraldale. Kuna patt ei jää kunagi palgata, siis tegime kahe päeva jooksul kolm protsessiooni Raeplatsile, kuhu siis timukas Adu vedas köie otsa seotud Maarjat, kes möödujatele oma süütust kuulutas. Mõnele on ikka aastaid näiteringi kasuks ka tulnud. Toomas frantsiskaani mungana manitses ettejuhtuvaid neidusid ning Adu ja trummiga teed tegeva Ivari suuvärgi kirjeldamiseks jääb sõnadest ka puudu. Meie Kajaga olime lihtsalt ilusad ja ausad emandad. Atlantise juures olevate muinaseestlastega kippus lausa löömaks minema, sest neile oli nii sakste kui munga nägemine nagu punane rätik härjale. Ah jaa, laupäeval näidati meid Kajaga põgusalt ka TV3 uudistes.

Pärnu Rahvusvahelised Hansapäevad 2010/ Pärnu International Hanseatic Days 2010

26.-27. juunil käisin Pärnus rahvusvahelistel hansapäevadel. Tegelikult küll suurel rahvapeol, sest hansaga seal suurt midagi ühist ei olnud. Tundus, et paljud asjapulgad, kes avamisel ja lõpetamisel olid "sunnitud" kostüümi kandma, käisid muul ajal oma punastes T-särkides ringi. Ja pooled välismaiste hansalinnade esindajad oma telkides olid samuti T-särkides. Ehtsate hansamuusikute peale trehvasin ka ainult korra (hiiglaslik torupill, suur trumm ja rataslüüra) ning isegi õhtune Oort ei kandnud millegipärast oma varasemaid fantastilisi muinasrõivaid. Mõnede laadakaubitsejate ning nende toodete kohta ei hakka ma üldse arvamust avaldama. Noh, aga rahvas nautis... mis neil sellest hansa-ajast.
Meil Sirjega oli ka koht Merle käsitöötelgis (laenasin talle kostüümi), mul oli isegi vill kaasas, aga jäigi kotist välja võtmata. Ise ostsin oma muinasehete jaoks uue hõbeketi ja lätlastelt keskaegse savitassi. Jalutasime niisama ringi, rääkisime vanade tuttavatega juttu, käisime Sirje sõbranna Kuninga tänava kunstigaleriis ning poseerisime fotograafidele. Kustumatu mulje jättis noor Novgorodi suurvürst, kelle ümber sebisid hordidena nii välismaised kui kodumaised tädikesed. Südametemurdja muudkui suudles kordamööda nii minu kui Sirje kätt ning kohtles meid kui kuningannasid ning nüüd ma saan täiesti aru (õigemini - püüan aru saada) keskealistest tädikestest, kes kusagil Egiptuses oma teise nooruse läbi elavad... Igast kandist lendas kohale küll pikkade torude, küll seebikarpide omanikke, kes meid aina pildistada tahtsid. Järgmised rahvusvahelised hansapäevad on viie aasta pärast Viljandis.

Vastseliina linnuse muuseumis algas turismihooaeg 2010

Minu jaoks algas Vastseliina linnuse 2010 aasta suvehooaeg 13 uusasuka saabumisega - 5 meest, 6 naist ja 2 last. Parim olukord tekkis kohe hommikul, kui porgandpaljas "laibakuhi" muuseumi nurgas riidepalaka all lamas ja bussitäis lätlasi sisse vajus. Järjest enam turiste kogunes kohta, kus paar paljast jalga ja peput riide alt välja piilusid ning vadistasid midagi elavalt. Tegelesime Kajaga terve nädalavahetuse nende rõivastamise ja sättimisega. Tulemus sai üsnagi vaeva väärt, kuigi ahastama ajasid mannekeenide barbielikud mõõdud. Mässisime meestele ümber kõhtude porolooni, kuid õlgade ümber seda panna ei saanud, kuna muidu poleks saanud käsi külge kinnitada. Aasta pärast, kui ekspositsioon Piiri kõrtsi teematubadesse kolib, tuleb mul neile spetsiaalsed rõivad selga õmmelda. See suvi tuleb neil läbi ajada minu omades.

Võrumaa muuseumide mess 2010

16.-17. aprillil 2010 peeti Võrumaa Muuseumis järjekordset Võrumaa muuseumide messi, kus me Kaja, Maarja ja Toomasega esindasime Vastseliina linnuse muuseumit. Kuigi sel aastal oli nii osavõtjaid kui ka külastajaid vähem kui eelmisel, oli siiski tore näha nii vanu tegijaid kui ka tutvuda uutega. Tegusad suhtlemise päevad olid.